• OMX Baltic−0,01%261,76
  • OMX Riga−1,1%872,07
  • OMX Tallinn0,01%1 684,18
  • OMX Vilnius−0,16%1 010,5
  • S&P 500−0,03%5 743,58
  • DOW 300,52%42 393,38
  • Nasdaq −0,36%18 125,35
  • FTSE 1000,43%8 320,76
  • Nikkei 2252,32%39 829,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,32
  • OMX Baltic−0,01%261,76
  • OMX Riga−1,1%872,07
  • OMX Tallinn0,01%1 684,18
  • OMX Vilnius−0,16%1 010,5
  • S&P 500−0,03%5 743,58
  • DOW 300,52%42 393,38
  • Nasdaq −0,36%18 125,35
  • FTSE 1000,43%8 320,76
  • Nikkei 2252,32%39 829,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,32
  • 03.01.15, 08:45
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Tallinna börsi nukker aasta

Tallinna börsil oli eelmine aasta nukker, kuna tõusjaid tuli taga otsida lausa tikutulega. Suurim põhjus selles oli Venemaa-Ukraina konflikt, mis avaldas mõju ka mitme ettevõtte tulemustele.
Tallinna börs.
  • Tallinna börs. Foto: Scanpix
Eelmisel aastal oli Tallinna börsi põhinimekirjas ainult neli ettevõtet, mille aktsiad ei langenud. Suurim kukkuja kolme Balti börsi peale kokku oli pesutootja Silvano Fashion Group, mille aktsia langes 56 protsenti. Suure languse tegid ka Arco Vara, Skano Group ning Tallink. Börs tervikuna langes ligi 8 protsenti, olles sellega Riia börsi järel halvemuselt teine.  
Analüütikute hinnangul oli möödunud aasta raske ja seda eelkõige Venemaa-Ukraina konflikti tõttu, mida ei osanud aasta alguses keegi ette näha. Uue aastal on ootused Tallinki aktsial ning oodata võib ka kõrgeid dividende.  
Kommentaarid:
Swedbank Baltikumi aktsiaanalüüsi juht Marek Randma: 2014 oli tõesti suhteliselt raske aasta, Tallinna börs langes ligi 8%, samal ajal kui meie ootus oli, et börs võiks tõusta 5%. Samas on languses olnud enamik Ida-Euroopa börse. Lõviosa Tallinna börsi langusest oli põhjustatud Tallinki poolt, mille osakaal indeksis on kõige suurem ja mis kukkus aastaga 24%. Ülejäänud aktsiate mõju indeksile on olnud märksa väiksem, nii et Tallinki välja jättes oleks indeksi tootlus olnud lähedal nullile.
Peamiseks Tallinki languse põhjuseks peame hinnasõda konkurentidega, mille tõttu tulud ja kasumid on senini sel aastal langenud, mida turg tõenäoliselt võttis negatiivse üllatusena. Kuna nafta hind on tugevalt langenud ja Tallink on teinud ettevalmistusi muutuva turuolukorraga kohanemiseks, siis usume, et uued kütusenõuded tulevad Tallinkile järgmisest aastast suhteliselt valutult. Seetõttu oleme hiljuti Tallinki neutraalse soovituse vahetanud taas ostusoovituse vastu. Suurelt osalt ülejäänud aktsiatelt ootame kõrgeid dividende. Ettevõtete tulemused on üldiselt tugevad ning olukorras, kus intressid on madalad ja laenude tasemed samuti madalad, võiksid ettevõtted kas kasvatada investeeringuid või suurendada dividende.
Kuna investeerimiskindlus on viimasel ajal pigem kannatanud, siis ootame, et mitmed ettevõtted nagu Merko, Tallinna Kaubamaja, Olympic, Nordecon, Tallinna Vesi kas suurendavad dividende või hoiavad neid eelmise aasta kõrgel tasemel. Ootame, et Tallinna indeksi dividenditootlus on 5%. Lisaks on odavad ka hinnasuhtarvud. Meie kaetavate Tallinna börsi ettevõtete mediaan P/B on 0,9, mis on madalaim tase alates 2009. aastast. Ettevaatav EV/EBITDA 7,8 on viimaste aastate keskmine.
Kuna Tallinna börsi ettevõtted sõltuvad peamiselt sisemaisest tarbimisest ja Swedbanki makroanalüütikud ootavad, et sisemaine nõudlus jätkab järgmisel aastal majanduse kasvumootorina, siis ootame ka meie Tallinna börsile head aastat. Nii ootame üle 20% kasvu ettevõtetele nagu Nordecon, Ekspress Grupp, Olympic Entertainment, Tallink. Kui lisada ka dividendiootused, siis ootame, et Tallinna börs toodaks algaval aastal üle 20%.
LHV Panga vanemanalüütik Joonas Joost: Aasta tagasi ei osanud ette näha, et olukord Ukrainas ning Venemaal kujuneb selliseks, nagu ta aasta jooksul kujunes. Kõige negatiivsemalt mõjutas see Silvano Fashion Groupi, vähemal määral, kuid siiski väga selgelt ka Baltika aktsiat. Teatavat Venemaa-Ukraina suunaliste negatiivsete arengute mõju võib aimata ka läbi kumavat teiste Tallinna börsi ettevõtete, nagu näiteks Ekspress Grupi ning Olympic Entertainment Groupi aktsia hindadest, kuid nende ettevõtete otsene avatus Venemaaga seotud riskidele on oluliselt madalam. Võib eeldada, et ka 2015. aastal omab turgudele üldisemalt, aga eriti just nendele Tallinna börsi ettevõtetele, olulist mõju Venemaa ning Ukrainaga seonduv.Eelneva taustal kujunesid 2014. aastal Tallinna börsi kõige tugevamateks aktsiateks pigem konservatiivsed ettevõtted. Dividendidega korrigeeritult oli Tallinna Vee tootlus 2014. aastal ca 17-18%. Reede õhtuse (19.12.14) sulgemishinnaga oli Harju Elektri dividende arvestav tootlus 7%. Mõnevõrra üllatasid Merko ja Nordecon, kes hoolimata turutingimuste karmistumisest tulenevast majandustulemuste ning lepinguteportfellide vähenemisest kauplevad ka täna sisuliselt aastatagustel hinnatasemetel. Dividende arvesse võttes jäi ka Tallinna Kaubamaja tootlus, küll napilt, aga siiski plusspoolele. Tallinna Vee aktsiale omavad kõige rohkem mõju potentsiaalsed arengud tariifivaidluses, hoolimata Soome nõrgast makromajanduslikust olukorrast on oodata Harju Elektri kasumi kasvu tulenevalt suvel soetatud kasumliku äriüksuse lisandumisest. 2015. aasta teisest poolest ootame ka Euroopa Liidu fondidest kaasrahastatavate ehitustellimuste lisandumisest tulenevat nõudluse kasvu Eesti ehitusturul. Tallink Grupi aktsia langusesse panustasid nii 2015 aasta algusest karmistuva kütuseregulatsiooni lähenemine kui ka nõrgast majanduskeskkonnast, tihenenud konkurentsist, aga ka veel muudest erinevatest asjaoludest tulenenud majandustulemuste langus 2014 esimesel poolaastal.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 26.09.24, 14:38
Tele2 näide: põlvkondade vastandamine tööelus edasi ei vii, oluline on leida ühisosa
Palju räägitakse kääridest generatsioonide vahel, tunduvalt vähem aga erinevate põlvkondade ühisosast. Edukaks koostoimimiseks ja tulemuste saavutamiseks on hädavajalik koostöö, ent kuidas tagada selle viljakus, kui inimesed hindavad üksteist vanuse järgi? Tele2 personalivaldkonna juht Helena Viiroja ja personalipartner Kerli Möldre räägivad, kuidas on neil lahendatud põlvkondade erinevuse küsimus.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele